Aleksander Kurtna nimeline auhind

STATUUT

Antakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist. Asutatud Ülev Aaloe, Paul-Eerik Rummo ja Mati Undi ettepanekul, Teatriliidu juhatuse otsusega 1988. a. Auhinnaga kaasneb Vaike Pääsukese kujundatud auaadress ning Kultuurkapitali rahaline preemia.




Aleksander Kurtna (1914-1983)
Keeletundja, erudiit ja tõlkija
Tõlkinud hulgaliselt draamaklassikat


2015
Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo – Henrik Ibseni värssdraama „Brand“ tõlke eest, mis on Eesti suurimaid klassikalisi kultuuritegusid Dante „Jumaliku komöödia“ tõlkimise järel. Sigrid Toominga proosatõlkele toetudes on Paul-Eerik Rummo leidnud stiilipuhta värsikeele, mis võimaldas Ibseni XIX sajandi riimluule tuua tänapäeva sisuliselt adekvaatsena ja mõjusalt lavaküpsena.

2013
Anne Lill – antiigitõlke traditsiooni õnnestunud elustamise ja Euripidese „Iphigeneia Aulises“ tõlke eest teatrile NO99.

2011
Ülev Aaloe. Mastaapse tõlketegevus ja põhjamaise maailmanägemise järjekindla vahendamise eest.

2010
Maia Soorm - Eesti Draamateatri tõlk ja tõlkija, kes on kolme aastakümne jooksul tõlkinud vene keeldearvukalt eesti algupärandeid ja lugenud igaõhtuse põhitööna venekeelset
sünkroontõlget kunstiliselt nauditavalt, tempos ja toonis, mida kirjaliku teksti kõrval dikteerivad lavastuse ja näitleja omapära.

2009
Margus Alver - põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse. 2008. aastal jõudsid tema tõlkes lavale Jordi Galcerani „Grönholmi meetod”, Éric-Emmanuel Schmitti „Oskar ja Roosa Daam”, Yasmina Reza „Tapatöö jumal”, Andrzej Saramonowiczi „Testosteroon” ja Gerald Sibleyras` „Grafiti”.

2008
Maimu Berg - soome näitekirjanduse (sealhulgas 2007. aastal lavale jõudnud Lea Klemola „Kokkola” ja Reko Lundani „Teil ei olnud nimesid”) radikaalse ja loomingulise tõlkimise eest.

2007
Peeter Sauter – kestev ja keeletundlik tõlketegevus, sealhulgas 2006. a. lavale jõudnud A. Milleri “Müügimehe surm” tõlge.

2006
Peeter Volkonski – pikaajaline ja pühendunud tõlketöö, sisaldab ka 2005. a. lavale jõudnud W. Shakespeare’i “Othello” ja “Nagu teile meeldib” kaastõlkeid.

2005
Martin Algus – maailma uudisdramaturgia jälgimine ja vahendamine; mitmest keelest tõlkimine; ladusad, teatritundlikud näidenditõlked, millest 2004. a. jõudsid lavale: V. ja O. Presnjakovi “Terrorism”, B. Frieli “Jalta mäng” (Ugalas); F. X. Kroetzi “Inimene Meier” (“Tavalised inimesed 2”, Rakvere Teatris).

2004
Anne Lange – järjepidevalt mitmekülgne looming ja 2003. a. lavale jõudnud näidendid: J. Cartwrighti “Vaikse hääle tõus ja langus”, G. Burke’i “Gagarini puiestee”.

2003
Anu Lamp – 2002. a. esietendunud näidendid: D. Auburni “Tõestus”, M. Frayni “Kopenhaagen” ja D. Storey “Pühapäev” ning senine kõrgetasemeline mahukas tõlkelooming.

2002
Tõnu Oja, Villu Kangur – C.-M. Schönbergi ja A. Boublili muusikali “Hüljatud” libreto (2001), arvestades ka tandemi varasemaid muusikalitõlkeid.

2001
Hannes Villemson – viljakas tõlketegevus, kuhu mahuvad nii maailmaklassika uustõlked kui ka muusikalide ja operettide ladusad eestindused inglise, prantsuse ja saksa keelest. Esile tõsteti 2000. a. Endlas lavale jõudnud V. Hugo “Hernani”.

2000
Mati Unt – viimase aja üks olulisimaid teatriraamatuid, E. Barba “Paberlaevuke”, ja klassikaliste näidendite (S. Becketti “Lõppmäng”, W. Shakespeare’i “Hamlet”, P. Corneille’ “Illusioon”, F. Grillparzeri “Esiema needus”) isikupärased tõlked.

1999
Erkki Sivonen – T. Stoppardi “Armastuse leiutajad” (1998) ning anglo-ameerika dramaturgia viljakas ja kvaliteetne tõlkimine eelnevatel aastatel (F. O’Brieni “Kolmas politseinik”, P. Ridley “Maailmakõiksuse kiireim kell”).

1998
Arvo Alas – Põhjamaade dramaturgia meisterlik tõlkimine ja viljakas vahendamine: E. Jenseni “Järgmisel aastal on õlu parem”, L. Holbergi “Mäeotsa Jeppe ehk Mats mõisahärraks”.

1997
Anne Lange – T.-S. Elioti “Mõrv katedraalis”, J. B. Priestley “Ma olen siin varem olnud”, W. Shakespeare’i “Kuningas Lear”, A. Milleri “Vaade sillalt”, E. J. Dunsay “Jumalate naer”, T. Kushneri “Inglid Ameerikas”.

1996
Kulno Süvalep – J. Massenet’ ooperi “Don Quijote” ja P. Abrahámi opereti “Viktoria ja tema husaar” libretod ning kauaaegne tegevus muusikateatritele tõlkimisel.

1995
Häidi Kolle – kauaaegne ja viljakas prantsuse dramaturgia tõlkimine (J. Anouilh, J. Cocteau, E. Ionesco, P. Merimée).

1994
Hendrik Lindepuu – poola dramaturgia tutvustamine ja tõlkimine. Esile tõsteti 1993. aastal etendunud T. Roýewiczi “Valge abielu”.

1993
Anu Lamp – L. Gersche’i “Liblikad on vabad”, H. Pinteri “Kojutulek”, W. Saroyani “Mu süda on mägedes”.

1992
Ülev Aaloe – pikaajaline produktiivne tõlketegevus, eriti 1991. a. looming: J. Bargumi ja B. Ahlforsi “Kas Kongos on tiigreid?”, Z. Topeliuse “Printsess Nobekeel”, M. Garpe “Juliale”, P. O. Enquisti “Ilvese tund”.

1991
Jaak Rähesoo – 1990. a. lavastatud: T. Powersi “Mustad prillid” ja T. Williamsi “Kass tulisel pekk-katusel” (Ugalas) ning T. Williamsi “Orpheus allilmas” (Endlas).

1990
Mihkel Mutt – T. Stoppardi “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”.

1989
Ott Ojamaa – J. Genet’ “Palkon” ja “Toatüdrukud” ning kogu varasem tõlkelooming.

1988
Edvin Hiedel – K. Szakonyi “Täiskuu” ja Ungari dramaturgia varasem vahendamine.