Aleksander Kurtna nimeline auhind


STATUUT
Auhind antakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist. Asutatud Ülev Aaloe, Paul-Eerik Rummo ja Mati Undi ettepanekul, Teatriliidu juhatuse otsusega 1988. aastal. Auhinnaga kaasneb Vaike Pääsukese kujundatud auaadress ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.


Aleksander Kurtna (1914–1983)
Keeletundja, erudiit ja tõlkija.
Tõlkinud hulgaliselt draamaklassikat.


LAUREAADID

2017
Kalle Hein – viljakas väärtdramaturgia vahendaja ning ladusa ja mahlaka keelega tõlkija, kes on eestindanud tekste inglise, saksa ja rootsi keelest. Aastatel 2015–2016 jõudsid tema tõlkes lavale Tom Stoppardi „Põhiküsimus“, Richard Beani „Üks mees, kaks bossi“ ja Staffan Göthe „Veebruariöö“.

2015
Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo – Henrik Ibseni värssdraama „Brand“ tõlke eest, mis on Eesti suurimaid klassikalisi kultuuritegusid Dante „Jumaliku komöödia“ tõlkimise järel. Sigrid Toominga proosatõlkele toetudes on Paul-Eerik Rummo leidnud stiilipuhta värsikeele, mis võimaldas Ibseni XIX sajandi riimluule tuua tänapäeva sisuliselt adekvaatsena ja mõjusalt lavaküpsena.

2013
Anne Lill – antiigitõlke traditsiooni õnnestunud elustamise ja Euripidese „Iphigeneia Aulises“ tõlke eest teatrile NO99.

2011
Ülev Aaloe – mastaapse tõlketegevuse ja põhjamaise maailmanägemise järjekindla vahendamise eest.

2010
Maia Soorm – Eesti Draamateatri tõlk ja tõlkija, kes on kolme aastakümne jooksul tõlkinud vene keelde arvukalt eesti algupärandeid ja lugenud igaõhtuse põhitööna venekeelset sünkroontõlget kunstiliselt nauditavalt, tempos ja toonis, mida kirjaliku teksti kõrval dikteerivad lavastuse ja näitleja omapära.

2009
Margus Alver – põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse. 2008. aastal jõudsid tema tõlkes lavale Jordi Galcerani „Grönholmi meetod“, Éric-Emmanuel Schmitti „Oskar ja Roosa Daam“, Yasmina Reza „Tapatöö jumal“, Andrzej Saramonowiczi „Testosteroon“ ja Gerald Sibleyras' „Grafiti“.

2008
Maimu Berg – soome näitekirjanduse (sealhulgas 2007. aastal lavale jõudnud Lea Klemola „Kokkola“ ja Reko Lundáni „Teil ei olnud nimesid“) radikaalse ja loomingulise tõlkimise eest.

2007
Peeter Sauter – kestva ja keeletundliku tõlketegevuse (sealhulgas 2006 lavale jõudnud Arthur Milleri näidendi „Müügimehe surm“ tõlke) eest.

2006
Peeter Volkonski – pikaajalise ja pühendunud tõlketöö eest, mis sisaldab ka 2005. aastal lavale jõudnud Shakespeare'i näidendite „Othello“ ja „Nagu teile meeldib“ kaastõlkeid.

2005
Martin Algus – algatusvõime eest maailma uudisdramaturgia jälgimisel ja vahendamisel, mitmest keelest tõlkimise ning ladusate, teatritundlike näidenditõlgete eest, millest 2004. aastal jõudsid lavale Vladimir ja Oleg Presnjakovi „Terrorism“, Brian Frieli „Jalta mäng“ (mõlemad Ugalas) ja Franz Xavier Kroetzi „Tavalised inimesed kaks ehk Inimene Meier“ (Rakvere Teater).

2004
Anne Lange – järjepidevalt mitmekülgse loomingu ja 2003. aastal lavale jõudnud näidendite Jim Cartwrighti „Vaikse hääle tõus ja langus“ ning Gregory Burke'i „Gagarini puiestee“ tõlkimise eest.

2003
Anu Lamp – 2002. aastal esietendunud David Auburni „Tõestuse“, Michael Frayni „Kopenhaageni“ ja David Storey „Pühapäeva“ eesti keelde tõlkimise ning senise kõrgetasemelise ja mahuka tõlkeloomingu eest.

2002
Tõnu Oja ja Villu Kangur – 2001. aastal Boublil' ja Schönbergi muusikali „Hüljatud“ tõlge; varasemad  muusikalitõlked: Poiret' „Linnupuur“, Ashmani ja Menkeni „Väike õuduste pood“ ning More'i, Henekeri ja Normani „Irma“.

2001
Hannes Villemson – viljaka lavatekstide tõlkimise eest (maailmaklassika uustõlked, muusikalide ja operettide eestindused inglise, prantsuse ja saksa keelest). Esile tõsteti 2000. aastal Endlas lavastatud Victor Hugo „Hernani“ tõlget.

2000
Mati Unt – Eugenio Barba teatriraamatu “Paberlaevuke” tõlkimise ja klassikaliste näidendite (Samuel Becketti „Lõppmäng“, William Shakespeare'i „Hamlet“, Pierre Corneille' „Illusioon“, Franz Grillparzeri „Esiema needus“) isikupäraste tõlgete eest.

1999
Erkki Sivonen – Tom Stoppardi „Armastuse leiutajad“ (1998) tõlke eest ning ameerika dramaturgia viljaka ja kvaliteetse tõlkimise eest eelnevatel aastatel (Flann O'Brieni „Kolmas politseinik“, Philip Ridley „Maailmakõiksuse kiireim kell“).

1998
Arvo Alas – Põhjamaade dramaturgia meisterliku tõlkimise ja viljaka vahendamise eest: Erling Jepseni „Järgmisel aastal on õlu parem“, Sven Holmi „Schumanni öö“, Thorbjorn Egneri „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“, Ludvig Holbergi „Mäeotsa Jeppe ehk Mats mõisahärraks“.

1997
Anne Lange – näidendite tõlked: T. S. Elioti „Mõrv katedraalis“, John Boynton Priestley „Ma olen siin varem olnud“, William Shakespeare'i „Kuningas Lear“, Arthur Milleri „Vaade sillalt“, E. J. Dunsany „Jumalate naer“, Tony Kushneri „Inglid Ameerikas“.

1996
Kulno Süvalep – Jules Massenet' ooperi „Don Quijote“ ja Pál Ábrahámi opereti „Viktoria ja tema husaar“ libretode tõlked ning kauaaegne tegevus muusikateatritele tõlkimisel.

1995
Häidi Kolle – kauaaegne ja viljakas prantsuse dramaturgia tõlkimine (J. Anouilh, J. Cocteau, E. Ionesco, P. Merimée).

1994
Hendrik Lindepuu – poola dramaturgia tutvustamine ja tõlkimine. Esile tõsteti 1993. aastal etendunud T. Roýewiczi “Valge abielu”.

1993
Anu Lamp – L. Gersche’i “Liblikad on vabad”, H. Pinteri “Kojutulek”, W. Saroyani “Mu süda on mägedes”.

1992
Ülev Aaloe – pikaajaline produktiivne tõlketegevus, eriti 1991. a. looming: J. Bargumi ja B. Ahlforsi “Kas Kongos on tiigreid?”, Z. Topeliuse “Printsess Nobekeel”, M. Garpe “Juliale”, P. O. Enquisti “Ilvese tund”.

1991
Jaak Rähesoo – 1990. a. lavastatud: T. Powersi “Mustad prillid” ja T. Williamsi “Kass tulisel pekk-katusel” (Ugalas) ning T. Williamsi “Orpheus allilmas” (Endlas).

1990
Mihkel Mutt – T. Stoppardi “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”.

1989
Ott Ojamaa – J. Genet’ “Palkon” ja “Toatüdrukud” ning kogu varasem tõlkelooming.

1988
Edvin Hiedel – K. Szakonyi “Täiskuu” ja Ungari dramaturgia varasem vahendamine.