Aastapreemiaid hakati välja andma alates 1961. aastast. Esialgu oli see ainult kaasajateemaliste lavastuste (kaasaegne nõukogude algupärand, sh eesti kaasaegne näidend) hindamiseks. Preemiate alaliigid olid kindlaks määramata. Kultuuriministeerium moodustas ENSV Teatriühingu kriitikasektsiooni liikmetest žürii, preemiate kätteandmist korraldas Teatriühing.

1968. aastast alates muutus auhindamise alus üldiseks, lavastuse dramaturgilist päritolu piiritlemata. Esile tõsteti hooaja parimaid. Alaliigid ja struktuur jäid määramata.

1970. aastast alates suurenes auhindade koguarv (võttes arvesse, et lavastuste ja osatäitmiste arv, mille hulgast parimaid valiti, oli väga suur – Eesti teatrihooaja kogutoodang). Moodustati 3-astmeline kategooriate süsteem: I, II ja III järgu preemiad. Auhindamisega tegeles nüüdsest ainult Teatriühing. 

1971. aastast alates hakati preemiaid andma ka teatri tehnilise ala töötajatele,  küll vaheaegadega. 

1975. aastast alates lisandusid hooajapreemiatele nimelised preemiad, esimesena Ants Lauteri nimeline (1975), teisena Georg Otsa nimeline (1976), seejärel tasapisi järgmised. Komisjone ja žüriisid kutsus kokku Teatriühing, nende koosseisud määras Teatriühingu juhatus.

1984. aastal seati sisse teatrikunsti vabariiklikud preemiad, st Kultuuriministeeriumi poolt väljaantavad autasud, mille struktuur oli praeguste teatriauhindade otsene eelkäija: üks lavastajapreemia, üks kunstnikupreemia, üks naisnäitleja- ja üks meesnäitlejapreemia, üks ooperipreemia, üks balletipreemia, üks kriitikapreemia. Pidulik kätteandmine toimus Tallinna Raekojas. Süsteem viidi üle kalendriaastale, hooajapreemiate asemele tulid aastapreemiad.

Paralleelselt jäid kehtima Teatriühingu nimelised preemiad. Muus osas endine 3-järguline preemiatesadu lõpetati, selle asemel otsustati autasustada üht loovisikut igast teatrist. 

Aastapreemiate ülevõtmisega seoses kaotati premeerimine põhimõttel: igast teatrist üks loovtöötaja. Küll aga säilisid Teatriliidu nimelised preemiad oma statuutide ja omaette žüriidega. Aja jooksul on aastapreemiate alaliikides tehtud täiendusi (Kõrvalosa, eripreemia jt). Preemiaid

nimetatakse nüüd auhindadeks.

1996. aastast rahastab aastaauhindu Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital. Seetõttu annab Näitekunsti sihtkapital detsembrikuus valjakuulutavatele Kultuurkapitali aastapreemiate süsteemis alati ainult ühe auhinna (teised sihtkapitalid annavad mitu auhinda), reserveerides ülejäänud summa traditsiooniliste teatri aastaauhindade tarvis, mida antakse juba tavapäraselt välja 27. märtsil, ülemaailmsel teatripäeval (analoogiliselt toimub veel Kirjanduse sihtkapital: kirjanduse aastaauhinnad antakse samuti välja märtsis):

Alates 2002. aastast avalikustavad žüriid oma eelvaliku tulemused 1. märtsiks, jättes igas nominatsioonis auhinna kandidaatideks 2-5 isikut. Kõikidel auhindadel on oma statuut, žüriide koosseisud kinnitab igal aastal Eesti Teatriliidu juhatus.