Infokiri mai 2022

1. Majandusaasta aruanne ja revisjonikomisjoni hinnang 2021. aasta majanduslikule toimetulekule

27. aprillil toimunud juhatuse koosolekul andis raamatupidaja Annika Visnapuu ülevaate majandusaastast 2021. Revisjonikomisjoni aruande esitas komisjoni esimees Eneken Triisa.

Revisjonikomisjoni arvates kajastab 2021. aasta majandusaasta aruanne õiglaselt kõigis olulistes osades Eesti Teatriliidu finantsseisundit seisuga 31.12.2021. Revisjonikomisjoni arvates vastavad tehtud kulutused Eesti Teatriliidu põhikirjas ettenähtud tegevustele.

Revisjonikomisjon kinnitas Eesti Teatriliidu raamatupidamise 2021. aasta aruande bilansimahuga 1 081 437 eurot ja soovitas juhatusel esitada raamatupidamise 2021. aasta aruande kinnitamiseks Teatriliidu volikogule.

Juhatuse otsus: võtta teadmiseks revisjonikomisjoni akt ja esitada 2021. aasta majandusaasta aruanne volikogule kinnitamiseks.

2. Teatriauhindadest

Üksikasjalik ülevaade teatriliidu juhatuse arutelust ja juhatuse otsustest on saadetud teatriliidu listi 12.05.2022, vt kirja „Teatriauhindadest ja naislavastajate auhindamisest“.

a) Jätkuvad probleemid aastaauhindade piduliku õhtu teleülekandega. ETV rikkus kokkulepet kanda teatripidu üle muutmata kujul, samuti ei olnud laureaatide intervjueerimine korralikult ette valmistatud ja läbi mõeldud.

Otsuse järgmise aasta peo teleülekande tingimuste üle Narva Vabal Laval teeb Teatriliit koos Märt Meosega, kes on 2023. aastal pidu korraldava teatri juht.

b) Tudengilavastuste nomineerimisest ja žüriide tegevusest. Ajakirjanduses ja teatriavalikkuses on kõlanud vastuväiteid seni kehtinud kokkuleppele mitte nomineerida tudengilavastusi.

Juhatus otsustas:

1) Auhindadele kvalifitseeruvad magistrandid ja doktorandid, kuid mitte bakalaureusetudengid. Küll võivad auhindadele kandideerida neisse lavastustesse mängima kutsutud näitlejad (Erki Laur, 2022 meespeaosatäitja laureaat Marta Aliide Jakovski lavastuses „Fundamentalist“). Seda seisukohta on toetanud ka mõlemad Eestis tegutsevad teatrikõrgkoolid.

2) Žüriidele ei hakata ette kirjutama nõudeid nominatsioonide ja auhindade määramiseks. Usaldame neid, kes on andnud nõusoleku ja võtnud selle vastutuse. Otsuseid tehtagu konkreetse lavastuse põhjal, statuut ei nõua piirangute seadmist (varasemate nominatsioonide ja auhindadega arvestamist jms).

Žüriide tööjuhend kinnitab korralduslikud raamid, mida tutvustatakse kõigile liikmetele uue tööaasta algul.

3) Nomineerimisel hinnatagu ühte väljapaistvat tööd, erandkorras võib esile tõsta ka teise sama tugeva ja märkimisväärilise töö (nt Lilja Blumenfeldi kaks võrdse kaaluga kunstnikutööd 2021. aastal).

4) Peeti õigeks, et žüriide arutelud toimuvad silmast silma kokkutuleku vormis, mitte ainult veebikeskkonnas.

5) Mees- ja naislavastajate eraldi nomineerimist ei peeta vajalikuks.

6) Muusikalavastuste žürii jäi 4-liikmeliseks: Kerri Kotta, Tiina Mattisen, Aare Tool ja Heli Veskus. Taisto Noor loobus terviseprobleemide tõttu.

7) Naislavastajate auhindamisest. Arutelust jäi kõlama mõte, et ei ole õige mõõta töö kunstilist kaalu ja lavastuse olulisust poliitilisest vaatepunktist lähtudes. Žüriid aga peavad olema teadlikud oma otsuste laiemast ühiskondlikust mõjust ja olema valmis oma seisukohti eri vaatenurkadest põhjendama.

Žürii ülesanne on leida kunstiliselt ja ühiskondlikult olulisi teemasid ja käsitlusviise. Just naislavastajate loomingut on sel aastal nomineerimisel esile tõstetud.

3. Etendusasutuste ja rahvusooperi seaduse muutmise seadusest

Gert Raudsep tutvustas seaduse muudatusi ja Eesti Etendusasutuste Liiduga (EETEAL) kooskõlastatud seisukohti nii juhatusele kui ka volikogule. Seadus on jõudnud riigikogus teisele lugemisele. Teatriliidu ja etendusasutuste liidu ühine seisukoht on, et seadusesse kirjutatud etendusasutuste rahastamise põhimõte peab sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele riigieelarvelist toetust taotlev etendusasutus peab vastama. Nende põhimõtete selgeim väljendus on mahupõhine rahastamismudel.

AITA põhine ehk mahupõhine rahastusmudel koosneb kahest põhikomponendist:

1) iga konkreetse etendusasutuse toimimiseks vajalikust töökohtade (trupi) mudelist;

2) palga-(fondi) maatriksist, mis annab sellele mudelile rahalise koguväärtuse.

Teatriliit toetab etendusasutuste liidu seisukohti, mille järgi

1) ilma konkursita ei tohiks sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhti valida;

2) etendusasutuste rahastamise peatükis võiks sisalduda põhimõte, et toetuse andja võib toetuse otsuse teha kauemaks kui üheks aastaks.

Eduard Odinets soovitas tähele panna etendusasutuste rahastamise peatüki lõplikku sõnastust, mis seaduse jõustumisel ei võimaldaks erinevaid tõlgendusi. Teatriliit ja etendusasutuste liit jagavad seisukohta, mille järgi peab seaduse muutmine kaasa tooma õigus- ja finantsselguse ning välistama erinevad tõlgendusvõimalused.

4. Riiklik pensionireform

Kooskõlastusringil on soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise eelnõu.

Seadusemuudatuse kohta arvamuste esitajad on pea kõik seisukohal, et reformiga välja pakutud uued võimalused – tööandjapension või lahendused läbi kollektiivlepingute – ei pruugi olla teostatavad ilma täiendavate regulatsioonide muutmisteta. Tööandjapension eeldab kindlasti riigi poolt rahastatud etendusasutuste tulubaasi suurendamist; kollektiivlepingute kaudu uue süsteemi loomine tundub veelgi ebakindlam, sest need sõlmitakse tähtajalistena ja puudub arusaam, mil moel soovib riik kollektiivlepingu seadust muuta. Lahenduseta on sama tööd tegevate vabakutseliste küsimus.

Kuivõrd Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud projektis on tehtud regionaalne ja majanduspoliitiline erand Ida-Virumaa olulisemate tööstuste töötajatele (staaži kogumine aastani 2049), oleks sel juhul põhjendatud ja hädavajalik rakendada erandit ka Eesti muusika- ja balletikultuuri kandjatele või säilitada neile väljateenitud aastate pension.

Valitsuse eesmärk on seaduse vastu võtmine 2022. aastal, enne järgmisi Riigikogu valimisi.

Ametiühingute Keskliit (sh Eesti Teatriliit), Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu ja Eesti Tööandjate Keskliit sõlmisid hea tahte kokkuleppe enne soodus- ja väljateenitud aastate pensionide seaduseelnõu esitamist Riigikogule.

Teatriliidu liikmeskonda puudutavad kokkuleppe punktid:

1. Kokkuleppe eesmärgiks on pika üleminekuajaga (staaži kogumise tähtaeg vastavalt 2030. ja 2036. aasta lõpp) reformida soodustingimustel vanaduspensionit ja väljateenitud aastate pensionit.

2. Sotsiaalpartnerid töötavad 2022. aastal välja karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi eesmärgiga toetada tööalaseid üleminekuid kuni viieaastase perioodi jooksul, mis ei halvenda karjäärivahetajate olukorda ja mis kinnitatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel vastuvõetava uue tööhõiveprogrammiga.

Väljateenitud aastate pensionide kaotamisest tulenevatest ohtudest muusikateatri jätkusuutlikkusele informeerisime nimeliselt kõiki Riigikogu kultuurikomisjoni liikmeid, Riigikogu fraktsioone ning peaminister Kaja Kallast.

Aadu Must, Kultuurikomisjoni esimees, andis lubaduse, et väljateenitud aastate pensioni kaotamise eelnõuga tegeldakse kultuurikomisjonis põhjalikumalt, kui seadus on jõudnud esimesele lugemisele Riigikokku.

5. TALO ja Vabariigi Valitsuse vahelised töötasuläbirääkimised aastaks 2023

1) Taotleme alates 2023. aastast riigieelarvest töötasu saavate ja riigieelarvest toetatavate (riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, maakonna raamatukogude seaduse alusel riigilt töötasu saavate töötajate), aga samuti kohalike omavalitsusüksuste haldusalluvuses olevate asutustes töötavate TALO liikmeskonda kuuluvate kõrgharidusega ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega töötajate töötasu alammäära tõstmist praegu kehtivalt 1400 eurolt 1749 eurole (aluseks Rahandusministeeriumi käesoleva aasta majanduse kevadprognoos).

Suurem tõus on tingitud viimaste aastate mahajäämuse katteks. Arvestatud on 19% inflatsiooni ja kiire hinnatõusuga.

2) Taotleme TALO liikmeskonda kuuluvate asutuste kõrgharidusega töötajatele, kelle brutotöötasu juba ületab leppega saavutatavat alammäära, aga samuti põhitegevust tagavale eritingimustega tugipersonalile ning asutuse töötajaskonna üldise motivatsiooni hoidmiseks töötasufondi üldist kasvu vähemalt 12%, lähtudes 2022. aasta tööjõukulude tegelikult tasemelt.

Nende nõuete täitmiseks peab olema asutustes tagatud riigipoolne vajalik töötasufondi maht.

Seni sõlmitud kokkulepete alusel jääb TALO töötasu alammäär alla vabariigi keskmisele ning on viimaste aastate jooksul näidanud veelgi vähenemise tendentsi. Statistikaameti andmetele tuginedes on riigi keskmine brutopalga ja kõrgharidusega töötaja palga alammäära suhe järgmine:

2021               1547   1300   -247                                       84%

2022               1670   1400   -270                                      80%

2023               1749   1400   -349 (kui ei tõsteta)          80%

Riigipoolse töötasufondi kasvuta (2022. a ainult 2%) on tasandunud kõikide töötajate palgad. Puuduvad tasustamise erisused kvalifikatsiooni, töömahtu jm silmas pidades. Vastuolu kaob, kui üleriigilistel läbirääkimistel saavutatakse kokkulepe TALO taotluse punktis 2 esitatud nõude täitmisel.

Töötasuläbirääkimised jätkuvad pärast sügisest Rahandusministeeriumi majandusprognoosi.

Taotluse esitamisel tuginetakse kultuuripoliitika dokumendile Kultuur 2030. Töötasutaotluste põhimõtted kooskõlastab teatriliit etendusasutuste liiduga.

6. Teabematerjal noorele teatriharrastajale

Harrastusteatrite liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri ning lavastajate ja dramaturgide liidu koostöös valmis Paavo Piigi eestvedamisel teabematerjal noortele ja nende juhendajaile, mida tutvustatakse Kooliteatrite festivalil 13.-15. mail.

Infomaterjali eesmärk on aidata teatriringidest osa võtvatel lastel ja noortel aru saada, mis tegevused ei kuulu proovitegemise ja normaalse suhtluskultuuri juurde. Milliseid samme tuleks astuda, ning kuhu, kelle poole pöörduda, kui juhtub midagi vastukäivat ja häirivat. Sõimamine, ahistamine, solvamine välimuse, soo, sättumuse, välimuse pärast, kiusamine, joobnud või uimas olek on taunitavad nii õpilaste kui õpetajate puhul.

7. Üleskutse Ukraina teatri ülesehitamiseks

Teatriliit saatis Ukraina Teatriliidu esimehele Bogdan Strutynskyile kirja, milles avaldame toetust sõjas kannatavale rahvale ning anname teada soovist taastada üle-euroopalise ülesehitusaktsiooniga kasvõi mõnigi Ukraina teatrimaja. Soovime teada, milliseid purustusi on kandnud Ukraina teatrid. Ukrainlastelt tuli kohe vastus ja 20. maiks lubati saata nimekiri purustatud teatrimajadest.

8. Järgmine Teatriliidu juhatuse koosolek toimub 30.05.2022

Teatriliidu juhatuse koosolekul 30. mail on päevakorras:

1) Teatriliidu seisukoht TALO ja Valitsuse töötasuläbirääkimistel. Taotluse ja riikliku rahastamise asjus peetakse nõu Eesti Etendusasutuste Liiduga.

2) Aastaauhindadest ja auhindamisest (Paul Piigi, Leino Rei ja Priit Strandbergi ettepanekutest).

3) Vaba Lava ja Teatriliidu tulevasest koostööst 2023. aasta teatripeo läbiviimisel.

Teatriliidu raamatukogu

Olete oodatud külastama Teatriliidu raamatukogu ja laenutama raamatuid. Raamatukogu on praegu korrastamisel, väljaanded saavad järk-järgult avalikuks Eesti raamatukogude ühise elektronkataloogi ESTER kaudu.

Eesti teatri biograafiline leksikon

Teatriliit haldab Eesti teatri biograafilist leksikoni veebiväljaannet, mis koondab hetkel üle 4000 märksõna, põhiliselt isikuartikleid. Andmete lisamine ja täpsustamine jätkub. Olete oodatud artiklitega tutvuma, täiendused ja parandused isikuartiklitesse on samuti teretulnud.

Õigusalane nõustamine tööõiguses

Teatriliidu juristi Thea Rohtla vastuvõtuaeg on esmaspäeviti kl 15–16.30. Eelregistreerimine telefonil 646 4512, kiirete küsimuste korral võib helistada telefonil 5687 9909 või kirjutada aadressile thea@rohtlalaw.ee.

Karjäärinõustamine liikmetele

Tervisetoetused

Puhkemajad

Teatriliit haldab Koolimäe loomemaja, mis asub Haljala vallas Lääne-Virumaal. Põhjalikult renoveeritud loomemaja avati 21. veebruaril 2017.

Loomemaja on mõeldud loominguliseks tööks ja puhkuseks eelkõige teatriinimestele, kuid ka kõigile teistele huvilistele. Loomemaja kahel korrusel on kasutamiseks kokku 16 ühe- ja kahekohalist tuba kuni 37 inimesele, kaks avatud köögiga söögituba, duširuumid ja tualetid. Veel on loomemajas raamatukogutuba ja saal, kus saab teha proove, korraldada seminare ja muid üritusi. Majas on tasuta wifi leviala ja võimalus kasutada seminarideks vajalikku tehnikat (videoprojektorid, ekraanid). Kompleksi kuulub ka saunahoone. Loomemajja on võimalik tellida toitlustamist. Koolimäe loomemaja on käigus aasta ringi.

Lahe küla puhkemajale Lääne-Virumaal Haljala vallas Lobi rannas on jäänud truuks hulk inimesi. Maja käekäigu eest kannab heaperemehelikult hoolt Margus Vaher. Puhkemaja on kasutuses juunikuust septembrikuuni.

Kalmistute hooldus

Teatriliidu maja

Teatriliit on rentinud alates 1991. aastast Tallinna linnalt maja (Uus 5).

Teatriliidu maja on avatud tööpäeviti kl 10–18

Olete oodatud!