Infokiri oktoober 2022

1. Eesti kultuuriorganisatsioonide avalik kiri erakondadele

Eesti Kunstnike Liit alustas 15. augustil kampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“. Külalisena osales koosolekul Elin Kard, Eesti Kunstnike liidu president, kes kampaania eestkõnelejana rääkis algatuse eesmärkidest. Keerulises ja haavatavas olukorras ei ole ainult vabakutselised, vaid probleem on laiem ja kogu ühiskonda puudutavale valupunktile tähelepanu juhtimine pälvib enam tähelepanu. Kampaaniaga on liitunud kõik Eesti loovisikuid esindavad loomeliidud.

2021. aastal valmis Poliitikauuringute Keskuse Praxis uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“. Uuringu andmetel on Eestis ligikaudu 10 200 vabakutselist loovisikut, kellest pooltel (49%) on katkendlik ravikindlustus. Loovisikutel on piiratud ligipääs ka teistele sotsiaalsetele garantiidele nagu töötuskindlustuskaitse ja vanaduspension. Sotsiaalsete garantiide puudumise põhjusteks on madalad palgad, sotsiaalmaksuga kaetud tuluallikate vähesus ja ebakindel hõive. 

1) Sotsiaalmaksuga kaetud tuluallikate vähesus.
Palgatulu moodustab loovisikute sissetulekutest üksnes väikese osa ja selle kõrval on olulisel kohal stipendiumid, litsentsi- ja autoritasud ning teoste müügitulud. Neile tululiikidele ei rakendu sotsiaalmaks. Kultuurivaldkonnale iseloomulikud tasustamise vormid lõikavad loovisiku sotsiaalkindlustussüsteemist välja. 

Loomeliitude ettepanekud

Kultuurivaldkonna esindajatena toetame terviklahendust, mis tagab ravikindlustuse kõigile ühiskonna liikmetele. Vähesemal määral parandaks juurdepääsu ravikindlustusele ka sotsiaalmaksu aastapõhine summeerimine, sotsiaalmaksu miinimumkohustuse lävendi alandamine või ravikindlustuse lahtisidumine sotsiaalmaksust.

Teeme ettepaneku eraldada riigieelarvest lisaraha loovisikutele õiglaste palkade maksmiseks ning laiendada kultuuriministeeriumi palgatoetuste meedet vabakutselistele loovisikutele. 

Pöördumisele erakondade poole on loomeliitude poolt alla kirjutanud Elin Kard, Eesti Kunstnike Liidu president, Gert Raudsep, Eesti Teatriliidu esimees, Kadri Vaas, Eesti Kinoliidu tegevjuht, Airi Triisberg, vabakutseliste loovisikute huvikaitse ekspert. 

Juhatuse otsus: jätkata kunstnike liidu algatuse toetamist riikliku ravikindlustatuse võimaldamiseks. Toetame terviklahendust, mis tagab ravikindlustuse kõigile ühiskonna liikmetele. Samuti toetame sotsiaalmaksu aastapõhist summeerimist, sotsiaalmaksu miinimumkohustuse lävendi alandamist või ravikindlustuse lahtisidumist sotsiaalmaksust. Üleriikliku kampaania levitamiseks kasutada veebibrannerit „Ravikindlustatus kõigile“.
Kaasata EETEALi, et üleskutse oleks kajastatud teatrite ja teatriinstitutsioonide reklaam-ja tutvustusväljaannetel.

2. Väljatöötatud aastate pensionide seaduse muutmine 

Kooskõlastusringile on jõudnud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise eelnõu. Valitsuse eesmärk on seaduse vastuvõtmine 2022. aastal, enne järgmisi Riigikogu valimisi. Uus regulatsioon kaotab Eesti Vabariigis soodustingimustel ja väljateenitud aastate alusel võimaldatavad pensionid. 

Ametiühingute Keskliit (kaasati ka Teatriliit), Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu ja Eesti Tööandjate Keskliit sõlmisid hea tahte kokkuleppe enne seaduseelnõu esitamist Riigikogule. 

3) Väljateenitud aastate pensioni staaži omandamine toimub kuni 2036. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud tähtaega ehk 2037. aasta 1. jaanuarist sooduspensioni saamiseks täiendavat staaži ei arvestata.

Teatriliidu ettepanekud karjäärivahetust toetava programmi ellu viimiseks
1. Toetada tööalast üleminekut kuni viieaastase peioodi jooksul töötaja 5 aasta keskmise, sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ulatuses, millest arvestatakse maha tema enda poolt teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
2. Sotsiaalkindlustusametil, Töötukassal koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga kujundada vastavad õppeprogrammid ja -korraldus.
3. Kuivõrd Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud seaduseelnõus on tehtud regionaalne ja majanduspoliitiline erand Ida-Virumaa olulisemate tööstuste töötajatele (staaži kogumine aastani 2049), siis oleks sel juhul põhjendatud ja hädavajalik rakendada erandit ka Eesti muusika-ja tantsukultuuri kandjatele või säilitada nendele väljateenitud aastate pension.

Väljateenitud aastate pensioni seaduse (VAPS) kehtivuse lõppemisel tekkiva määratlematusega jäävad kuni vanaduspensioni ikka jõudmiseni riikliku toeta 25-aastase staažiga loovisikud. Teatriliit ei ole kunagi olnud nõus Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud ettepanekutega kasutada kõigile ühesuguseid leevendusmeetmeid. Liitumine hea tahte kokkuleppega sündis surve sunnil, sest muid võimalusi oma valdkonna inimeste kaitsmiseks enam ei olnud.

Kultuuriministeeriumi ettepanekud VAPSi kaotamisesest tulenevate mõjude leevendamiseks
Taaniel Raudsepp, kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler, tutvustas koosolekul ministeeriumi ettepanekuid.

Tervise- ja tööministri, kultuuriministri ja ministeeriumide ametnike kohtumisel koostati ühiste kavatsuste protokoll ja lepiti kokku riiklike leevendusmeetmete esialgne plaan.
a) 2037. aastast Töötukassa poolt rakenduv kuni 5 aasta pikkune ümberõpet võimaldav toetus võiks olla võrreldavas suuruses keskmise vanaduspensioniga. Tervise-ja tööministeri vaates on võimalik rakendada ainult universaalset, kõiki töötajaid hõlmavat karjääritoetust.
b) Kultuuriministeerium töötab välja pikaajalise staažiga loovisikute karjäärilõpu tänupaketi, mis on sisuliselt majanduslik kompensatsioon.

Gert Raudsep soovitas uuesti kaaluda tööandja pensioni sisseseadmist. Sel juhul jääks sissemaksete tegijaks tööandja, sest teatritöötajad on väikese sissetulekuga, nende panust ei saa arvestatavaks pidada. Maksete tegemise kohustuse saaks panna tööandjale, kultuuriministeeriumile, kaudselt siis riigieelarvele.

Taaniel Raudsepp vastas, et ettepaneku rakendamine vajab muutusi õigusruumis. Kohustus VAPSi tasandusmeetme välja töötamiseks on pandud Kultuuriministeeriumile.

Juhatuse otsus: teha koostööd kultuuriministeeriumiga karjäärivahetusega seonduva probleemide, sh loovisikute tänupaketi välja töötamiseks või võimaliku tööandjapensioni sisse seadmiseks.

3. TALO ja Vabariigi valitsuse töötasuläbirääkimistest 2023. aastaks

11.aprillil 2022 esitas TALO kultuuriministeeriumile taotluse, kus küsiti kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammääraks 1749 eurot (2022. aastal 1400 eurot). Aluseks võeti rahandusministeeriumi kevadprognoos ja arvestati 19% inflatsioonimäära ja kiire hinnatõusuga.

Sügisese läbirääkimisvooru käigus seati alammääraks 1845 eurot, aluseks riigi majandusolukorra sügisprognoosi eeldatav keskmine brutotöötasu 2023. aastaks. Lähtudes varasematel aastate läbirääkimistel kokku lepitust ja kultuuripoliitikas sätestatust, peaks kultuuritöötajate töötasu alammäär olema vabariigi keskmise töötasuga võrdsustatud.

Eelarvekõnelustel saavutati kokkulepe tagada kultuurivaldkonna töötasufondi kasvik 15% ulatuses (lisaks ka tegevuskulude katteallika kasvik). TALO võttis aluseks 15% kasvu ja seadis alampalgaks 1610 eurot, arvestades et tagada tuleb ka teiste tasemete töötasukasv samas piirmääras. Ministeeriumi seisukoht oli – tõsta alammäär 1600 euroni, ehk 14,3%.

 EETEALi seisukoht 21.09.2022

Meie partnerid TALO ja Eesti Teatriliit on sellisel seisukohal:

2. Töötasufondi tõusuks 15%.

Valitsuse otsus 15% töötasu tõusuks võimaldab tõsta töötasu miinimumi 1610 euroni, mis on töötasu miinimumile lisaks 210 eurot või 15%.
Asutuse töötasufond on +15%, mille jaotuse otsustab asutuse juht.   

EETEAL on valmis nõustuma ministri ettepanekuga järgmistel koos kehtivatel tingimustel:

• kõrgharidusega kultuuritöötaja töötasu alammäära tõus 1600 euroni.
  Kommentaarina palume, et kommunikatsioonis kasutataks selget sõnastust, et töötasu alammäär tõuseb 200€ või 14%, et ei tekiks valdkondlikult valet ootust;
• ülejäänud töötasufondi tõstmist 15%.
  Kommunikatsioonis palume rõhutada mõtet, et töötasufond tõuseb 15%, kuid asutuse siseselt otsustab lõpliku palgatõusu asutuse juht;
• eraõiguslike teatrite tegevustoetuse kasv peab võimaldama nende põhitöötajate palkade tõstmist kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumi tasemele.
  EETEAL seisab laiemalt teatrivaldkonna mitmekesisuse eest ja era- ning KOV-teatritel ja vabakutselistel etenduskunstnikel on selles suur panus. Seepärast peame oluliseks, et teatrivaldkonna taotlusvoorude toetussummad suureneksid vähemalt sama suure protsendi võrra kui riigiteatrite toetus (palgafond + tegevustoetus).

Teatriliit toetab EETEAL-i kõigis nendes nõudmistes komplekselt - jättes täitmata ühe tingimuse kolmest, ei ole kokkuleppele mingit pinda.

Juhatuse otsus: võtta esialgne informatsioon teadmiseks. Koos TALO, EETEALi, loomeliitude ja kultuuriministeeriumiga töötada välja vabakutselistele makstava õiglase töötasumudel ja sotsiaalsete garantiide võimalus.

4. Informatsioon etendusasutuste seaduse muutmise seaduse ja määruse kohta

Kultuuriministeeriumi poolt esitatud seaduse muutmise seaduse eelnõus ei ole peetud otstarbekaks kehtestada etendusasutuste rahastamise printsiipe. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Teatriliidu seisukohti esindasid määruse väljatöötamise komisjonis Raivo Põldmaa ja Rein Oja. Kuulati ära Rein Oja informatsioon. 

Määruse projektis on ebaselgust, eelkõige on märkimata jäänud baasnumber, millest rahastamisel lähtutakse – TALO ja Valitsuse vahel kokku lepitud kõrgharidusega töötaja miinimumtöötasu. Määruses on matemaatiline arvutuskäik, kuid mida me arvutame, millest lähtutakse, seda ei ole märgitud. Komisjonis lepiti kokku, et määruses on ka arvutuskäigu aluseks olev number. Edasiminek varasemast on kindlasti: mahupõhisus on sees, ja AITA valem on sisse kirjutatud, kuid puudub lähtenumber, millega läbi korrutada arvestusliku töö mahu koefitsenti.

Tehti ettepanek, et toetuse kestvus võiks olla 3 aastat. AITA väärtus küll muutub, kuid mahuarvestus ei muutu. 

Kultuuriministeerium soovis määruse projektile tagasisidet. Põhiküsimused, millele Teatriliit oma märgukirjas osundas:
1) määrus on ehitatud raha proportsionaalsele ümberjaotamisele, mitte vajaduspõhisusele;
2) ei ole selge, kas arvestuse alusena kasutatakse riigi keskmist töötasu või kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasu. Kui kasutatakse kultuuritöötaja miinimumi, siis on otstarbekas rakendada töötasumaatriksit;
3) töö mahu väljendusena koefitsient 3,5 ei arvesta etendusasutuste eripärasid;
4) hindamise juures peaks olema olulisem senise etendustegevuse hindamine, mitte planeeritava etendustegevuse hindamine;
5) Teatriliit, kui valdkonna esindusorganisatsioon on jäetud välja nimekirjast, kes saavad nimetada esindajad riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamise komisjoni ning munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuste taotluste hindamiskomisjoni.

Juhatus võttis Rein Oja informatsiooni teadmiseks.

Kultuuriministrile saadetud kirjale tuli vastus 13.10.2022. Teatriliidu arvamusi arvestati osaliselt. Vastusest selgub, et arvestusliku alusena kasutatakse eelnõu väljatöötamise ajal kehtinud kultuuritöötajate miinimumtöötasu määra. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse taotluste hindamiskomisjoni lisandub Eesti Teatriliidu nimetatud liige. Sihtasutuste puhul tõsteti komisjoni liikmete arvu viieni. Viienda komisjoni liikmena võib kultuuriministeerium nimetada riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamise komisjoni valdkonna asjatundja.

5. Ülevaade Teatriliidu 8 kuu majandusseisust

Liidu finantsseis on rahuldav, veel ei ole laekunud kõigi vabakutseliste liikmemaks. Head tööd on tehtud Koolimäe loomemaja täituvuse kindlustamiseks.

Teatriliidu Gild

Teatriliidu Gild on vabakutselisi loovisikuid koondav mittetulunduslik ühendus, mille eesmärgid on järgmised:

• edendada teatriloomet ja etenduskunste, lihtsustades sellega seotud osapoolte asjaajamist;
• standardiseerida etendusasutuste ja loovisikute vahelisi õigus- ja majandussuhteid ning vähendada nende administratiivkoormust;
• parandada loovisikute sotsiaalkaitset.

Miks tasub loovisikul Gildi kuuluda? Gild vabastab su tüütust sehkendamisest raamatupidamise ja Maksuametiga ning maksab sinu eest sinu maksud, kindlustades selle läbi sinu sotsiaalsed garantiid. Sest üksikuna, FIE või äriühingu vormis tegutsedes, peaksid sa maksuarvestust pidama ise või ostma sisse raamatupidamisteenust, mis läheks sulle kulukamaks. Lõppkokkuvõttes saad Sa Gildi liikmena pühendada rohkem oma aega ja energiat loometegevusele, säilitades sellegipoolest vabakutselisusega kaasneva vabaduse.

Teatriliidu raamatukogu

Olete oodatud külastama Teatriliidu raamatukogu ja laenutama raamatuid. Raamatukogu on praegu korrastamisel, väljaanded saavad järk-järgult avalikuks Eesti raamatukogude ühise elektronkataloogi ESTER kaudu.

Kontakt: Giina Kaskla, giina@teatriliit.ee, tel 5615 4538

Eesti teatri biograafiline leksikon

Teatriliit haldab Eesti teatri biograafilist leksikoni veebiväljaannet, mis koondab hetkel üle 4000 märksõna, põhiliselt isikuartikleid. Andmete lisamine ja täpsustamine jätkub. Olete oodatud artiklitega tutvuma, täiendused ja parandused isikuartiklitesse on samuti teretulnud.

Õigusalane nõustamine tööõiguses

Teatriliidu juristi Thea Rohtla vastuvõtuaeg on esmaspäeviti kl 15–16.30. Eelregistreerimine telefonil 646 4512, kiirete küsimuste korral võib helistada telefonil 5687 9909 või kirjutada aadressile thea@rohtlalaw.ee.

Vaata ka juristi nõuandeid.

Karjäärinõustamine liikmetele

Monika Lariniga aadressil monika@larini.eu nõustamise aja ja viisi kokkuleppimiseks.

Tervisetoetused

Puhkemajad

Teatriliit haldab Koolimäe loomemaja, mis asub Haljala vallas Lääne-Virumaal. Põhjalikult renoveeritud loomemaja avati 21. veebruaril 2017.

Loomemaja on mõeldud loominguliseks tööks ja puhkuseks eelkõige teatriinimestele, kuid ka kõigile teistele huvilistele. Loomemaja kahel korrusel on kasutamiseks kokku 16 ühe- ja kahekohalist tuba kuni 37 inimesele, kaks avatud köögiga söögituba, duširuumid ja tualetid. Veel on loomemajas raamatukogutuba ja saal, kus saab teha proove, korraldada seminare ja muid üritusi. Majas on tasuta wifi leviala ja võimalus kasutada seminarideks vajalikku tehnikat (videoprojektorid, ekraanid). Kompleksi kuulub ka saunahoone. Loomemajja on võimalik tellida toitlustamist. Koolimäe loomemaja on käigus aasta ringi.

Lahe küla puhkemajale Lääne-Virumaal Haljala vallas Lobi rannas on jäänud truuks hulk inimesi. Maja käekäigu eest kannab heaperemehelikult hoolt Margus Vaher. Puhkemaja on kasutuses juunikuust septembrikuuni.

Kalmistute hooldus

Teatriliidu maja

Teatriliit on rentinud alates 1991. aastast Tallinna linnalt maja (Uus 5).

Teatriliidu maja on avatud tööpäeviti kl 10–18.