Avalik koosolek 10. juunil 2025 Lossi platsil kell 9.00–10.30
Eesti Ametiühingute Keskliit kutsub osalema avalikul koosolekul enne töölepingu seaduse muutmise eelnõu esimest lugemist.
Koosolek toimub Riigikogu ees teisipäeval 10. juunil kell 9.00–10.30.
Eesti Ametiühingute Keskliidu üleskutse
Töötajad Riigikogule: peatage töölepingu seaduse muutmise eelnõu 602 SE menetlemine seniks kuni sisulised kokkulepped pole saavutatud
Tänapäeva tööturul on paindlikkus väärtus, kuid selle rakendamise eelduseks on töötajate kindlustunne ja usaldus. Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muudatus (602 SE) seda ei taga. Eelnõu lubab tööandjal kehtestada nn „paindliku tööaja“, mis võimaldab töötajale maksta vaid murdosa kokkulepitud töötasust kuudel, mil töömaht on väike või eksisteerib mõni muu põhjus töö andmisest keeldumiseks.
Palume Riigikogul eelnõu menetlemine peatada seniks, kuni sotsiaalpartnerid - tööandjad ja töötajad pole uues regulatsioonis kokku leppinud.
Peamised ohukohad töötajatele:
• Suurenev ebakindlus: Eelnõu puudutab tuhandeid töötajaid ja võib mõjutada töölepingu alusel töötavate inimeste olukorda Eestis. Töötajale võidakse lepinguga garanteerida vaid 10 tundi nädalas, rohkem töötamine sõltuks tööandja tahtest. Eelnõust puuduvad sätted, mis tagaksid paindliku tööaja kõrval ka stabiilse sissetuleku.
• Puuduv paindlikkus: Töötajal puudub võimalus keelduda lisatööajast arvestusperioodi keskel, kui töötamine kokkulepitud mahus osutub võimatuks, . Selline ühepoolne paindlikkus suurendab töötaja sõltuvust tööandja tahtest ning ei taga vajalikku paindlikkust seal, kus töötajal seda tõesti vaja on.
• Ettevõtlusrisk töötaja õlule: Tööandja õigus töötunde vähendada võimaldab nihutada ettevõtlusriski töötajatele, kellel pole võimalik tekkinud olukorda mõjutada. Eelnõuga võetakse töötajatelt ära võimalus töötundide vähendamisest keelduda ja lõpetada tööleping saades uue töö otsingute ajal töötuskindlustushüvitist.
Algatada sisuline sotsiaaldialoog
Töötajate ja tööandjate huvide tasakaalustatud arvestamine eeldab sisulist koostööd kõigi osapoolte vahel. Töötingimusi puudutav seadusandlus peab tuginema osapoolte kokkuleppele. Kiirkorras ja ühepoolset tehtud muudatused tööõiguses kahjustavad usaldust töötajate, ametiühingute ja riigi vahel.
Eelnõuga seotud usalduskriisi on sekkunud ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), kes on pöördunud ametlikult Eesti peaministri ja Euroopa Komisjoni vastutava asepresidendi poole. ETUC rõhutas, et töötajate sisulisest kaasamisest loobumine rikub Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ILO tööstandardite põhimõtteid ning kutsus Eestit üles taastama sotsiaaldialoogi.
Kutsume Riigikogu liikmeid üles austama sotsiaalset partnerlust. Lubamatu on kiirustada otsustega, mis puudutavad tuhandeid töötajaid. Tööelu puudutavad seadused peavad sündima ausa dialoogi tulemusena, mitte ühepoolselt survestades.
Koosolek toimub Riigikogu ees teisipäeval 10. juunil kell 9.00–10.30.
Eesti Ametiühingute Keskliidu üleskutse
Töötajad Riigikogule: peatage töölepingu seaduse muutmise eelnõu 602 SE menetlemine seniks kuni sisulised kokkulepped pole saavutatud
Tänapäeva tööturul on paindlikkus väärtus, kuid selle rakendamise eelduseks on töötajate kindlustunne ja usaldus. Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muudatus (602 SE) seda ei taga. Eelnõu lubab tööandjal kehtestada nn „paindliku tööaja“, mis võimaldab töötajale maksta vaid murdosa kokkulepitud töötasust kuudel, mil töömaht on väike või eksisteerib mõni muu põhjus töö andmisest keeldumiseks.
Palume Riigikogul eelnõu menetlemine peatada seniks, kuni sotsiaalpartnerid - tööandjad ja töötajad pole uues regulatsioonis kokku leppinud.
Peamised ohukohad töötajatele:
• Suurenev ebakindlus: Eelnõu puudutab tuhandeid töötajaid ja võib mõjutada töölepingu alusel töötavate inimeste olukorda Eestis. Töötajale võidakse lepinguga garanteerida vaid 10 tundi nädalas, rohkem töötamine sõltuks tööandja tahtest. Eelnõust puuduvad sätted, mis tagaksid paindliku tööaja kõrval ka stabiilse sissetuleku.
• Puuduv paindlikkus: Töötajal puudub võimalus keelduda lisatööajast arvestusperioodi keskel, kui töötamine kokkulepitud mahus osutub võimatuks, . Selline ühepoolne paindlikkus suurendab töötaja sõltuvust tööandja tahtest ning ei taga vajalikku paindlikkust seal, kus töötajal seda tõesti vaja on.
• Ettevõtlusrisk töötaja õlule: Tööandja õigus töötunde vähendada võimaldab nihutada ettevõtlusriski töötajatele, kellel pole võimalik tekkinud olukorda mõjutada. Eelnõuga võetakse töötajatelt ära võimalus töötundide vähendamisest keelduda ja lõpetada tööleping saades uue töö otsingute ajal töötuskindlustushüvitist.
Algatada sisuline sotsiaaldialoog
Töötajate ja tööandjate huvide tasakaalustatud arvestamine eeldab sisulist koostööd kõigi osapoolte vahel. Töötingimusi puudutav seadusandlus peab tuginema osapoolte kokkuleppele. Kiirkorras ja ühepoolset tehtud muudatused tööõiguses kahjustavad usaldust töötajate, ametiühingute ja riigi vahel.
Eelnõuga seotud usalduskriisi on sekkunud ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), kes on pöördunud ametlikult Eesti peaministri ja Euroopa Komisjoni vastutava asepresidendi poole. ETUC rõhutas, et töötajate sisulisest kaasamisest loobumine rikub Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ILO tööstandardite põhimõtteid ning kutsus Eestit üles taastama sotsiaaldialoogi.
Kutsume Riigikogu liikmeid üles austama sotsiaalset partnerlust. Lubamatu on kiirustada otsustega, mis puudutavad tuhandeid töötajaid. Tööelu puudutavad seadused peavad sündima ausa dialoogi tulemusena, mitte ühepoolselt survestades.